|
Asud selle punase täpi peal, kui Helme valda külastad.
Otsi Helme valla infoserverist. |
2006.a majandusaasta aruanne (dokumendina) ARENGUKAVA 2005-2010 Kinnitatud Helme Vallavolikogu 27.05.2003.a määrusega nr 4. Muudetud Helme Vallavolikogu 01.07.2003.a määrusega nr 5, Helme Vallavolikogu 11.02.2004.a määrusega nr 3, Helme Vallavolikogu 28.04.2004.a määrusega nr 12, Helme Vallavolikogu 18.08.2004.a määrusega nr 21. Helme valla arengukava on dokument, mis sätestab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla arengukava eesmärgiks on välja selgitada valla erinevate eluvaldkondade arengut mõjutada võivad ja mõjutavad faktorid, määratleda arengusuunad ja prioriteetsed tegevused. Arengukava tegevused on planeeritud 2007. aastani ja visioonis aastani 2010. Valla arengukava lähtub Valga maakonna üldvisioonist, et VALGAMAA ON SUUREPÄRANE PAIK ELAMISEKS, TÖÖTAMISEKS, ÕPPIMISEKS JA PUHKAMISEKS. Käesolev arengukava peab silmas ka omavalitsuste ühinemisega kaasneda võivaid muudatusi nii lähi- kui pikemas perspektiivis. Visioon Helme 2010 Helme- Tõrva piirkond on ühinenud üheks suureks omavalitsuseks Helme- Tõrva on investeerijatele atraktiivne ja ettevõtlust soosiv piirkond Helme- Tõrva on meeldiv elupaik- turvaline, heakorrastatud ja inimsõbralik Helme- Tõrva on avatud, puhta looduse, turismi soosiv ja edendav, kultuuri ja sportimisvõimalusi pakkuv koostööaldis piirkond Piirkonna tõeliseks keskuseks on arenenud Tõrva linn Visioonist lähtuvalt tuleb tagada valla elanike elukvaliteedi paranemine ja heaolu tõus. Toetudes ettevõtluse arengule, mitmekesistades maaelu, lähtudes hariduse, tervishoiu, spordi jt. tegevuste jätkusuutlikkusest on võimalik strateegilisi eesmärke saavutada. ÜLDISELOOMUSTUS Helme vald asub Eesti lõunaosas ja kuulub Valga maakonna koosseisu. Valla pindala on 313 km2, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga , põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla ühiskondlik-geograafilise asendi eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe vabariigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda renoveeritud Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on 7, 64 inimest km2. Valla elanike arv on aasta-aastalt vähenenud : Seisuga 01.01.1996 oli valla elanike registrisse kantud 2666 inimest 01.01.1997 2603 inimest 01.01.1998 2576 inimest 01.01.1999 2548 inimest 01.01.2000 2525 inimest 01.01.2001 2494 inimest 01.01.2002 2465 inimest 01.01.2003 2392 inimest Elanike vanuseline struktuur on üldjoontes jäänud stabiilseks, suurenenud on mõnevõrra tööealiste ja vähenenud pensioniealiste osakaal. 01.03.2003. aasta seis: Lapsi ( 0-18 aastaseid) 24% valla elanikkonnast Tööealisi ( 19- 65 aastaseid) 60% valla elanikkonnast Pensioniealisi ( 65 – ….) 16% valla elanikkonnast. Loomulik iive aastate lõikes 1995 –3 1996 +1 1997 –3 1998 +1 1999 –12 2000 +8 2001 –3 2002 –9 Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks. Elanike arv külades seisuga 01.01.2003 Ala küla 275 Helme alevik 245 Holdre küla 68 Jõgeveste küla 160 Kalme küla 154 Karjatnurme küla 137 Kirikuküla küla 101 Koorküla küla 67 Kähu küla 45 Linna küla 454 Möldre küla 143 Patküla küla 254 Pilpa küla 76 Roobe küla 70 Taagepera küla 140 Elukoht valla täpsusega 3 Registreeritud töötud 01.01.1997 52 01.01.1998 50 01.01.1999 54 01.01.2000 56 01.01.2001 125 01.01.2002 119 10.04.2003 97 Ettevõtlus vallas on viimaste aastatega jõuliselt arenenud. Suurimad tööandjad on puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted AS RITSU, AS Skan Holz Helme, puidugraanuleid tootev Hansa Graanul AS, turba tootmise ja mitmesuguste ehitus- ja remonditöödega tegelev Valmap Grupp AS jt. Põllumajandusettevõtetest on elujõulisem OÜ Tulevik , samuti mitmed talumajapidamised (Anier, Ilisson jt.) Vallas tegutsevad 2 riigikooli ( Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond ja Helme Sanatoorne Internaatkool ). Elanikkonna teenidamisega tegelevad OÜ Helme Teenus, Tõrva Tarbijate Ühistu ja mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Vallal on kaks kooli: Ala Põhikool ( 95 õpilast) Ritsu Lasteaed-Algkool ( 98 last, s. h. Helme alevikus asuvas rühmas 15 last ) Ala Põhikooli juurde on asutatud 10 lapsega ettevalmistusrühm, kooli juures on õpilaskodu. Enamus valla lastest käib Tõrva linna koolides ( 235 õpilast ) Tegutsevad Ala ja Koorküla rahvamajad, Ritsu ja Ala võimlad, raamatukogud Linna külas ja Taageperas. Kalme külas ja Karjatnurme külas on avatud päevakeskused, Jõgevestes vagun- soojak teabetoana. Helme valla territooriumil asub hulgaliselt turismiobjekte: Helme koduloomuuseum, Barclay de Tolly mausoleum, Helme linnuse varemed, Helme koopad, Taagepera loss, Koorküla koopad, Helme kalmistu . VALLA ARENGUEELDUSED Valla arengueelduseks on ettevõtluse jätkuv areng , üha enam hinda mineva inimkapitali olemasolu ning soodustingimused majanduse ja sotsiaalelu arenguks. Ettevõtluse osas on vallas järgmised põhitegevusalad: töötlev tööstus (puidutöötlemine) põllumajandus, s. h. alternatiivpõllumajandus metsamajandus turbatootmine kaubandus teenendus metallitöötlemine ehitus turism Kõige paremal järjel on puidutöötlemine- suve- ja aiamajade, ümarpalgist elumajade,saunade ja suvilate tootmine, täispuidust mööbli toorikkilbi valmistamine jm. ( Skan Holz Helme AS, AS Ritsu, Lehtpuutöötlemise AS ), puidugraanulite tootmine (Hansa Graanul AS) Traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus ) tegeleb enamus talupidajaid, kelledest paljud turustavad oma toodangut, paljud piirduvad oma perekonna vajaduste rahuldamisega toiduainete järele. Ettevõtetest on edukalt tegutsenud OÜ Tulevik, mõningaid raskusi on Vao Suurtalul. Tekkinud ja tekkimas on alternatiivpõllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, tsintsiljakasvatus, kalakasvatus, turism jm.) Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks. Kuna valla territooriumist 52 % on metsa all, siis arusaadavalt väga tähtis on metsade majandamine ja sealt saadav tulu. Tuleviku ja säästva arengu seisukohalt on oluline, kuidas tegutseb erametsaomanik oma metsas. Maareform on läbi viidud 87% ulatuses, moodustatud on 1580 katastriüksust. Maale peremehe saamine annab võimaluse maa paremale kasutamisele tulevikus. Turbatootmine ( AS Valmap Grupp) kütteturba näol ootab suuremat turgu, mis on aga seotud katlamajade kohaliku kütte kasutamisele ülemineku takerdumisega. Tükkturba tootmine Helme valla rabades jääb puuduvate investeerimisvõimaluste taha kinni. Kaubandus on arenenud rahuldavalt just toidukaupade osas. Kohtades kus statsionaarsed kauplused puuduvad, lahendavad probleemi kauplusautod. Metallitöötlemise traditsioone Linna külas jätkab edukalt AS Ritsu, tootes ketassaekaatreid, mitmeid puidutöötlemismasinaid, arvukalt tarvikuid puidutööstusele- saekettaid, teritus- ja hooldusvahendeid. Tehnika remondi, hooldamise ja kauplemisega tegelevad mitmed äriühingud, nagu AS AXB, OÜ Põllumajandusmasinate Kauplus, OÜ Tsentrum Agro, Lembit Eirandi Toitlustus- ja teenindusettevõte. Valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik kultuuripärand ja –traditsioonid loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks. Vallas on heas korras teedevõrk. Telefonide võimalus on kõigil soovijail. Põhi- ja gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav, piisavalt on lasteaiakohti, korraldatud on õpilaste koolitransport. Samas on kohapeal võimalik piirkonnale vajalike oskustööliste väljaõpetamine Valgamaa Kutseõppekeskuse (Helmes) baasil ning edaspidi täiendõppe ja vajadusel ka ümberõppe korraldamine. Suhteliselt hea on vallaelanike vanuseline struktuur, tööealisi on 60 %, lapsi 24 % elanikkonnast. Korraldatud on sotsiaalhoolekanne, endaga mittetoimetulevad vanurid on võimalik paigutada valla hooldekodusse. Helme vald on turvaline piirkond elamiseks, põhilised õiguskorra rikkumised on varavastased kuriteod. Piirkonnal on arenemisvõimeline keskus Tõrva linna näol. Valla arengus on ka rida arvestatavaid probleeme, mille kallal töötades võib saada arengus veelgi paremaid tulemusi: tasuva töö puudusest tingitud elanike äravool äärealadelt kvalifitseeritud tööjõu puudus madalad palgad, madal ostujõud elatustaseme suur erinevus võrreldes keskustega välisinvestorite ebapiisav huvi piirkonna vastu negatiivne iive maamajanduse aeglane ümberstruktureerumine monofunktsionaalsete asulate olemasolu inimeste konservatiivsus ideede rakendamisel joogivee madal kvaliteet ( kõrge rauasisaldus) Kasutades ära arengueeldused, nähes vaeva probleemide lahendamisega on võimalik tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu. Haldusreformi mõistlikus teostamises võib näha kogu piirkonna haldussuutlikkuse tõusu. Vajadusel viia läbi uuringud, rahvahääletus- täpsustada 1. oktoobriks 2003 KESKKOND Keskkonnaalase tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt meid ümbritseva keskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. See tähendab kvaliteetse joogivee tootmist ja müüki, reovee kaasaegset puhastamist, olmejäätmete sorteeritud kogumist, ladustamist ja töötlemist, aga ka kaasaegset keskkonnasäästlikku tootmist. Helme vald asub Võrtsjärve valgalal ja on ühena 17-st valgalal paiknevast kohalikust omavalitsusest seotud valgala arenguga ning koostamisel oleva «Võrtsjärve veemajanduskava koostamise ning ellurakendamisega. Veemajanduskava eesmärk on: – valgalal asuvate reoveepuhastite ajakohane efektiivne töölerakendamine heitvee täielikuks puhastamiseks; – igat liiki reostuse vähendamine ja reostusallikate järk-järguline likvideerimine; – keskkonnasäästlik tootmistegevus; – piirkonna omapära, selle loodusliku, kultuurilise ja majandusliku potentsiaali parem ja täielikum ärakasutamine kõigi ühishuvides. Eeltoodu haarab: – reoveepuhastite töökorras hoidmist ja renoveerimisi OÜ Helme Teenus poolt hallatavas kanalisatsiooni võrgustikus; – elanikkonnale müüdava joogivee kvaliteedi parandamist ja viimist euronõuetele vastavaks. Selleks: – valla kõige suuremas asulas Linna külas ehitada välja asula ringveevarustuse süsteem koos kahte süsteemi kuuluva puurkaev-pumplasse kaasaegsete veepuhastusseadmete paigaldamisega 2003 – enne uue renoveeritava veevarustuse süsteemi käiku andmist pesta läbi asula veetorustikku 2003 – alustada kanalisatsioonitrasside ja pumplate renoveerimist, esmajoones Linna külas ja Alal; 2003.aastal tellida: – Linna küla asula ja Ala küla reoveesüsteemi arengukava; – Linna küla reoveepumpla ja puhastusseadme renoveerimisprojekt-dokumentatsioon; – jätkata elukondlike ja tootmisjäätmete keskkonnanõuetele vastavat kogumist, töötlemist ja ladustamist; – korraldada tsentraliseeritud prügivedu ja selle järkjärgulist laiendamist kogu valla territooriumil; – korraldada koos Tõrva linnaga keskkonnaohtlike ainete kogumist Tõrva kogumispunkti kaudu. – omandada rajatava Kagu-Eesti Jäätmekeskuse osalusaktsiaid; – Keskkonna üldise olukorra parandamiseks korraldada jätkuvalt iga-aastaseid vallasiseseid heakorrakonkursse ja osaleda maakondlikus heakorraülevaatuses; – Jätkata Helme ümbruse maastikuhoolduskava järk-järgulist ellurakendamist; – Likvideerida Linna küla masuudihoidla 2004. TRANSPORT JA SIDE Transpordi võimalused vallas on head. Valda läbib arvukalt bussiliine, samuti on korraldatud kohalik bussiliiklus. Valla elanike transpordiküsimuste lahendamiseks: – jätkata õpilaste vedu olemasolevatel liinidel ja marsruutidel. – valla veoliinide säilitamiseks näha iga-aastaselt valla eelarves ette summad busside suuremateks remontideks; – koos bussiveofirmadega lahendada jooksvalt valla eri paigus tekkida võivad bussiliikluse probleemid. Side olukord on viimase 2–3 aasta jooksul oluliselt paranenud. Kõigil soovijail on võimalus taotleda telefoni sidet. Mobiilside levi valla piirkonnas on piisavalt hea. Laiendamist vajab internetiside. Interneti ühenduste saamine ei ole enam tehnilistest lahendustest vaid rahast sõltuv probleem. Kindlustada interneti ühendusega: Karjatnurme päevakeskus- 2003 Kalme päevakeskus- 2003 Ala rahvamaja- 2003 Holdre teabetuba- 2003- 2004 Koorküla rahvamaja- 2004 TEED VALLAS Valla territooriumil olevate kõigi teede kogupikkuseks on 480,7 km. Sellest: – riigi põhi- ja tugiteed 134,7 km – riigi metskondade teed 79,3 km – kohalikud maanteed 42,3 km – erateed 75,8 km – määratlemata (omanikuta) teed 148,6 km Vajalik oleks iga-aastaselt planeerida ja kasutada kohalike maanteede hoolduseks ja talviseks lumetõrjetööks vähemalt 250000 krooni. Iga-aastaselt peaksid lisaks lumetõrjele toimuma järgmised teedehooldustööd: – kevadine kohalike maanteede profileerimine võimalikult vahetult pärast lume sulamist ja teede tahenemist; – seejärel olenevalt ilmastikutingimustest pärast tee profileerimist ja enne selle mittetäielikku kuivamist, kuni pinnas on veel pehme, selle hööveldamine, et saada profileeritud ja võimalikult tasane sõidutee; – kraavide ja truupide ehitus ning remont ; – kruusa pealevedamine kõige hädavajalikematesse kohtadesse võiks toimuda sügisel enne suuremaid sügisvihmu ja lume tulekut. Samaaegselt või natuke varem sügisene hööveldamine, et külmumisperioodiks jääksid teed võimalikult siledad ja seega tekkivad talvekahjustused oleksid minimaalsed; – talvised lumetõrjetööd vastavalt vajadusele; – teeäärte võsast puhastamised sügisel või varakevadel. Kraavide vajadus on suur, kuid esmajoones vajalikud on need seal, kus puudub teede muldkeha ja kõrvalpinnad vee kogumiseks on teepinnast kõrgemal ning suured. Otstarbekas on jätkuvalt toetada valla eelarvest erateede talviseid lumetõrjetõid MAAREFORM Helme valla pindala on 31273 ha. 2003.a. märtsi kuuks on katastris registreeritud 27329 ha ehk 87,4% valla territooriumist. Maareformi lõpuleviimine sõltub paljuski seadusandlusest, mis sageli muutub ja kohati üsna ettearvamatult. Seetõttu on pikemaid prognoose maareformi osas väga raske teha. Maade tagastamine peaks praeguse seadusandluse järgi lõpule jõudma käesoleva aasta lõpuks. Selle aluseks on kord, mille järgi õigustatud subjektid peavad omapoolsed toimingud hiljemalt 2003. aasta 1. novembriks lõpetama. Samas võib vallavalitsus seda tähtaega pikendada, kui on põhjusi, mis ei olene maa tagasi taotlejast. Viimaste hulka tuleb arvata ka pooleliolevad kohtuprotsessid. Maa ostueesõigusega erastamise puhul ei ole hoonete omanikule pandud omapoolsete toimingute lõpetamiseks mingeid tähtaegu. Käesoleval ajal on kõik, kes soovisid maad erastada, seda ka teha saanud. Pooleli on ostueesõigusega erastamised, kus kaasomanikud ei jõua omavahel kokku leppida, inimestel puuduvad materiaalsed võimalused või ei suudeta tõendada omandiõigust hoonetele. Selles osas püüab vallavalitsus ka edaspidi olla nõustaja osas, et inimene saaks oma probleemidele lahenduse. 2003. ja järgneva kahe aasta peamiseks tööks maareformi osas jääb kasutusvalduste seadmine vabadele põllumajandusmaadele, vabade metsamaade erastamine ja riigi omandisse jätmine ja vallale vajalike maade munitsipaalomandisse taotlemine. Kasutusvalduste osas on seadusandlus veel poolik. Vabade metsamaade (3 ring) väljaselgitamiseks vallavalitsuse poolt ja volikogul otsuste tegemiseks on seadusandja andnud tähtajad. Vallavalitsuse ülesandeks jääbki tähtaegselt teostada omapoolsed toimingud ja edukalt läbi viia vabade metsamaade erastamine. Keskkonnaministeerium soovib vabade metsamaade osalist liitmist riigimetsa fondiga, kuid see ei takista vallal teostada oma toiminguid. Riigil ei ole veel täpselt selge, milliseid maid riigi omandisse jätta soovitakse. Maa efektiivsema kasutamise ja põllumajandustootmise arengu kiirendamise üheks eelduseks on Euroopa Liidu struktuurifondide võimaluste oskuslik ärakasutamine. Selleks tihendada valla ja ettevõtjate koostööd. METSAMAJANDUS Helme valla metsamaa pindala on 16367 ha, millest 7391 ha on riigimets. Riigi- ja erametsa haldamisse vald juriidiliselt sekkuda ei saa. Selleks on Riigimetsa Majandamise Keskus, metsaomanikud ja Keskonnateenistuse piirkondlik metsaspetsialist. Metsade haldamist kontrollivad Keskkonnateenistuse inspektorid ja vajadusel ka politsei. Käesoleva ajani on vallavalitsus eelpool nimetatud ametkondade spetsialistidega teinud tulemuslikku koostööd, mis peab edaspidi jätkuma. Sellest saavad kasu nii metsaomanikud, kui üldine elukeskkond. Edaspidi peab vallavalitsus pädevuse piires suuremat tähelepanu pöörama koostööle Riigimetsa Majandamise Keskusega. Metsade kaardimaterjali alusel riigi omandisse vormistamisel on tehtud vigu, mida Keskkonnaministeeriumi allasutused ei suuda pika aja jooksul parandada. Valgamaal on loodud erametsaühing, millesse võivad kuuluda erametsaomanikud. Ühingusse kuulujad saavad paremini vahetada informatsiooni ja soodsamalt osta istikuid või muud vajalikku. Juhul, kui taolise ühingu vajadus tekib kohapeal, siis vallavalitsus toetab nimetatud ettevõtmist informatsiooni ja vajadusel ka koosolekuteks ruumide näol. TURISM Helme vald on huvipakkuv turismi sihtkoht. Turismist on saanud ja saamas oluline sissetulekuallikas mitmetele kohalikele ettevõtjatele. Valla rikkuseks on puhas loodus, palju ajaloo- ja kultuurimälestisi, pidevalt paranevad puhkamisvõimalused. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avaneb võimalus uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele. Eesmärk on kujundada Helme vallast turismi sihtkoht, mille hea maine põhineb siinsel loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel. Selleks tuleb mõjutada turistide voogusid, levitades positiivset ja tõepärast infot nii sise- kui ka välisturul. Soodustada turismiga tegelevate institutsioonide koostööd erinevate turismivaldkondade arendamisel. Oluline on kliendikesksus, kus elluviidava möödupuuks on valda külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. Turismi on vaja arendada säästlikkuse põhimõttel. Määravaks saab turismiga seotud erinevate huvirühmade tihe koostöö. Keskne roll turismi arendamise kavandamisel piirkonnas on SA Tõrva- Helme Turismil. Turismi alal: – aidata igati kaasa Taagepera lossi baasil kujuneva puhke- ja konverentsikeskuse kujunemisele – koos Muinsuskaitse Inspektsiooniga jälgida Holdre lossiga seotud arenguid – taotleda turismi arenduse projektist raha Barclay de Tolly mausoleumi juures asuva ekspositsiooni hoone remondiks ning ümbritseva pargi heakorrastamiseks- 2003- 2004 – jätkata turismiobjektide infotahvlite ja suunaviitadega varustamist – SA Tõrva- Helme Turism anda igal aastal välja uus infotrükis ning korraldada vähemalt kaks turismiinfopäeva aastas – jätkata Helme ordulossi varemete ja selle ümbruse korrastamist – koostöös Luppe talu omanikuga jätkata Hella Wuolijoe mälestuse jäädvustamist ja toetada seal muusikaürituste korraldamist – võtta osa turismimessidest – soodustada maanteeäärse teenindusvõrgu väljaarendamist ettevõtjate poolt – osaleda VIA Hanseatica arengustrateegia elluviimisel , selle transpordikoridori ja turismitoodete arendamisel – valda tutvustavates turismivoldikutes tuua ära olulisemad turismiettevõtted vallas Lähemas tulevikus peaks Helme valla turismitoodetest kasvava trendina jätkuma aktiivse puhkuse, harrastuste ja talupuhkuse areng. HARIDUS Vallal on Ala Põhikool ja Ritsu Lasteaed- Algkool (üks rühm ka Helmes) Riigikoolidest on vallas Helme Sanatoorne Internaatkool ja Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond. Kooliminevate laste arvus on lähiaastatel kõikumine üldise langustrendiga. Aastate lõikes on see järgmine: 2003- 27 2004- 21 2005- 23 2006- 17 2007- 23 2008- 27 2009- 21 Kõigil koolikohustuslikel õpilastel on võimalus omandada põhiharidus Helme valla munitsipaalkoolides ning Tõrva Gümnaasiumis, mõned õpilased õpivad omal soovil ka mujal. Kaadriga on koolid ja lasteaiad hästi kindlustatud, pidevalt toimub töötajate täiendõpe. Koolides ja lasteaedades on normaalsed töötingimused . Ala Põhikooli juurde on loodud 15 kohaline õpilaskodu. Nõrkuseks on pidevalt vähenev õpilaste arv . Mõned lapsed on ebapiisava koolivalmidusega. Hariduselu arendamisel: – sulgeda Helme asuv Ritsu Lasteaed-Algkooli lasteaiarühm alates 2004/2005 õppeaastast – taotleda Haridusministeeriumilt luba ja võimalust laiendada Ala Põhikooli õpilaskodu 10- 15 õpilase võrra- 2003 – ehitada esitatud nõuetele vastavaks Ala Põhikooli söökla- 2003 – taotleda riiklikust investeeringute programmist raha Ritsu Lasteaed- Algkooli remondiks (uste ja akende vahetus)- 2004- 2005 – remontida Ritsu Lasteaed- Algkooli söökla ruumid- 2003- 2004 – taotleda Riiklikust investeeringute programmist raha Ala Põhikooli akende osaliseks väljavahetamiseks ja fassaadi remondiks- 2004- 2006 – koolides tegeleda pidevalt pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni tõstmisega – pidada tähtsaks Valgamaa Kutseõppekeskuse võimaluste ärakasutamist erialase põhiõppe ja täiendõppe osas – sisustada Ritsu- Lasteaed Algkooli juures mänguväljak- 2004 Vallal on kaks raamatukogu- Helme raamatukogu Linna külas ja Taagepera raamatukogu. Lisaks on kolm kooliraamatukogu- Helmes, Bokardis ja Alal. Helme raamatukogu korraldab laenutust Kalme päevakeskuses ja Koorküla rahvamajas, Taagepera raamatukogu Karjatnurme päevakeskuses ja edaspidi Holdre teabetoas. Ajakirjanduse ja raamatutega varustamine jätta vähemalt senisele tasemele. Kindlustada Taagepera raamatukogu arvuti ja interneti ühendusega- 2003 KULTUUR Vallal on kaks rahvamaja- Alal ja Koorkülas. Rahvamajade seisund on hea. Mõlemal rahvamajal on oluline roll oma piirkonna kultuurielus, Ala rahvamaja tegevus on saavutanud laia piirkonna elanike osaluse. Vajalik on jätkata rahvamajade juures töötavate ringijuhtide tasustamist. Mõlemale rahvamajale on iga- aastaselt vaja eraldada eelarve raha sisustuse kaasajastamiseks. Lahendada tuleb Ala rahvamaja katuse veepidavus- 2003- 2005 Helme koduloomuuseum on Helme valla haldamisel, finantseerimisel osalevad Tõrva linn, Põdrala vald ja Tarvastu vald. Muuseumi hoonega piirneb ulatuslik haljasala ja park, mida tuleb pidevalt korras hoida. Barclay de Tolly mausoleum on kevad- suvisel ajal väga külastatav objekt. Memoriaal on korras. Pargi allee vajab pidevat korrastamist. Igal aastal jätkata pargi korrastamist- 2003- 2005. Traditsiooniks on saanud igal aastal valla päevade läbiviimine , seda traditsiooni on vaja jätkata. Koos Tõrva linnaga viia läbi ühiseid valla- linna päevi- alates 2004. aastast Valla haldamisel on Taagepera kalmistu. Helme kalmistu finatseerimist jätkata koos Tõrva linna ja Põdrala vallaga. Vallal on mõttekas jätkata Tõrva kammersaali kui piirkonnale olulise kultuuriobjekti iga- aastast rahalist toetamist. Hädavajalik on jätkata vallas asuvate vaatamisväärtuste ümbruse iga- aastast heakorrastamist- Helme ordulossi varemed, koopad ja allikad; orjakivi vahetu ümbrus ja skulptuuride park; Jõgevestes Pargi maa- ala ja mausoleumi park, Koorküla koobaste ümbrus ja park, Jaan Sootsi sünnitalu mälestuskivi ümbrus, Alal mälestussamba ümbrus jm. Igal aastal viia läbi valla heakorrakonkurss ja parimate autasustamine. SPORT Valla keskseks spordikompleksiks on Ritsu spordibaas, kus on korras võimla, vajalikud abiruumid, saun, trenazööride ruum, lasketiir. Samuti on võimla Alal ning võimlad on ka mõlema riigikooli juures. Pooleli on ujula ehitus Linna külas. Vajalik on leida rahastamise allikaid ning jätkata Ritsu ujula ehitamist. Traditsiooniliselt viia igal aastal läbi: võrkpalli- ja korvpallivõistlused Ritsu karikale. Toetada jätkuvalt noorte sporti. Toetada jalgpalli harrastamise arengut piirkonnas. Toetada Tõrva linna algatust jalgpallistaadioni rajamiseks Igati soodustada ja toetada vallaelanike sportlikke ning tervislikke eluviise- 2003- 2005 Ehitada lõpuni Ala Põhikooli juures pooleliolev spordiväljak- 2003- 2004 Rajada Alale terviserada- 2004 Viia läbi kohaliku kandepinnaga võistlusi ka Ala spordibaasis. SOTSIAALHOOLEKANNE . Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikute või perekondade toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine, abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele,arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekandega on tihedalt seotud sotsiaalne rehabilitatsioon, töötute suunamine tööhõive koolitusele, ümberõppele ja tööle. Eeltoodu eesmärk on aidata üksikutel ja perekondadel endaga ise toime tulla. Tähtsaks ülesandeks on koostöö loomine võrgustiku (politsei,arst,pedagoogid) kaudu. Lastekaitsetöö seisneb eelkõige laste turvalisuses, mida viiakse läbi nõustamise kaudu peredele ja jälgimises, et kõik koolikohustuslikud lapsed käiksid koolis. Kui perekond ei ole võimeline laste kasvatamisega tegelema (vanemad alkoholilembesed jm.) tuleb lapsed paigutada lastekodusse- 2003. a. alguses on vallast 5 last lastekodus. Tungival vajadusel tuleb kasutada eeskoste- ja kasuperede süsteemi,mis annab vanemliku hoolitsuseta lastele teistega võrdsed arenguvõimalused ja aitab neil võrdväärsena ühiskonda integreeruda- eestkostel vallast 2 last. .Jätkuvalt tellida hooldekodu teenust 15 vanurile. Kalme ja Karjatnurme päevakeskuses jätkata teenuste pakkumist dussi kasutamise ja pesupesemisvõimaluse osas. Maksta valla eelarvest: – sünnitoetust – matusetoetust Erinevatele abivajajate kategooriatele maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi: – toetus laste suviseks laagriks, – suurte perede toetus, – toetus ravikindlustusega hõlmamata inimeste arstlikuks uuringuks, – toetus õnnetusjuhtumi korral, – elatusmiinimumi tagamise toetus, – toetus esimesse klassi minejale (ranitsatoetus), – küttepuude toetus üksikvanurile, – toetused vähekindlustatud peredele, – invatehniliste abivahendite rendi tasumine Rajada valla vajadusteks sotsiaalkorterid Linna külas 2004. Rajada Jõgeveste külla keskuse hoone- 2004- 2005 Jätkata põhikooli õpilaste lõunasöögi kompenseerimist. Rajada Helme alevikku päevakeskus 2004. TERVISHOID Tervishoiu arengu lõppeesmärk on elanikkonna hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ja kvaliteetse terishoiuteenuse kaudu. Esmane raviteenus kindlustatakse perearstide kaudu. Perearsti süsteem toimib hästi. Piirkonnas töötavad kolm perearsti. Tervishoiu arendamise põhimõtted on: -tagada Helme valla elanikele arstiabi kättesaadavus -toetada rahaliselt Tõrva Tervisekeskust, et säilitada kohapeal röntgen ja labor. -tervisekasvatuse arendamine ja selle läbi inimeste tervise väärtustamise õpetamine Tervishoiu ülesandeks on inimese tervise kaitsmine ja tugevdamine,puuete,haiguste, vigastuste ja mürgistuste vältimine,diagnostika ja haiguste ravi. Tervishoiu- ja sotsiaaltöö kavandamiseks ning ressursside vajadustega vastavusse viimiseks tuleb määrata elanike vajadused ja neid pidevalt analüüsida.Optimaalse tulemuse saavutamiseks vajatakse elanikest pidevalt ülevaadet. Perearstidel tuleb jälgida laste tervislikku seisundit kodus ja koolis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskiperedest pärit laste tervise probleemidele. Tuleb üritada tagada laste füsioloogiline, füüsiline ja psühholoogiline eakohane areng. Koos Tõrva linnaga lahendada koolipsühholoogi vajadus piirkonnas- 2004 Osaleda koduõenduse süsteemi laiendamisel valda. Kohalik initsiatiiv ja infolevi. Kohalikus arengus on kõrvuti avaliku sektori ja erasektoriga oluline osa kolmandal sektoril ehk ühissektoril. Tsiviilühiskonna organisatsioonidena on siin olulised mittetulundusühingud ja sihtasutused, selliste organisatsioonide olemasolu demokraatlikus ühiskonnas on vajalik. Valdkondadeks, kus riigis kolmas sektor on suhteliselt tugevam on sport, sotsiaalhooldus, maaelu ja külaliikumine, nais- ja pereliikumine, kultuur ja vaba aja veetmine, haridus. Helme vallas tegutsevad MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus, Helme Maaparandusühistu, Helme Talupidajate Selts, Valgamaa maleklubi ,, Helme”, Jõgeveste Koduhoiu Selts, Jõgeveste Pereselts. Maaelu toetamiseks on oluline liikumine Kodukant, kus põhieesmärgiks on maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja arengule kaasaaitamine. Oluline on igati toetada kohalikku omaalgatust, selleks: – aidata kaasa kohalike elanike organiseerumisele, sealhulgas MTÜ tekkele – tunnustada ja toetada kohalikke teotahtelisi inimesi – aidata kaasa külavanemate valimisele – õhutada inimesi aktiivsusele, olla abiks eneseusu taastamisel Tähtis on laiendada infovahetust, aktiivsemalt kasutada päevakeskuste, kohaliku ajalehe ja raamatukogude võimalusi. Kohaliku ajalehe ,, Helme- Tõrva Elu” kaasautoriteks üritada saada erinevate kohalike elualade esindajaid. Hoida jätkuvalt töös Kalme ja Karjatnurme päevakeskused, kus on järgmised võimalused: – ajalehtede lugemine – teatmeteoste kasutamise võimalus – raamatute laenutamise võimalus – külarahva koosolekute ja kooskäimise võimalus – televiisori vaatamise ja muusika kuulamise võimalus – arvuti kasutamise võimalus – informatsiooni vahendamine Toetada kohalikul initsiatiivil teabetubade asutamist Holdres ja Koorkülas, kindlustada nende projektide kaasfinantseerimine ning edasine haldamine Jõgeveste küla keskuse hoonesse rajada teabetuba- 2004- 2006 Linna külas eraldada raamatukogule täiendav ruum ürituste läbiviimiseks- 2003 Investeeringute kava aastateks 2003- 2006 ARENGUKAVAD Linna küla asula ja Ala küla reoveesüsteemi arengukava 2003 ehitus- majandusnõunik OÜ Helme Teenus Linna küla reoveepumpla ja puhastusseadme renoveerimisprojekt- dokumentatsioon 2003 ehitus- majandusnõunik OÜ Helme Teenus Linna küla kanalisatsioonitrasside projektdokumentatsioon 2004 ehitus- ja majandusnõunik Helme valla olemasolevate reo- ja joogivee süsteemide projektdokumentatsiooni koostamine Võrtsjärve valgala koostöö raames 2004 ehitus- ja majandusnõunik Helme aleviku arengukava 2003- 2004 vallavanem Jõgeveste küla arengukava 2003- 2004 vallavanem Ala küla arengukava 2004 vallavanem MTÜ Ala Külaselts Taagepera küla arengukava 2004 MTÜ Taagepera Külaselts KESKKOND Ritsu asula veevarustuse rekonstrueerimise ja kaasajastamise II etapp 2003 ehitus- ja majandusnõunik OÜ Helme Teenus Linna küla reoveepumpla ja puhastusseadme renoveerimine 2004 – 2006 vallavalitsus OÜ Helme Teenus Endise nn. KEK`I prügimäe likvideerimine 2004- 2006 vallavalitsus Linna küla küttesüsteemi välja arendamine (aluseks Linna küla energeetika arengukava) 2004 – 2006 vallavalitsus Linna küla kanalisatsioonitrasside renoveerimine 2005 vallavalitsus Jäätmekäitlusjaama rajamine koostöös naaberomavalitsustega 2005-2006 vallavalitsus Linna küla, Ala, Taagepera, Karjatnurme, Helme, Patküla , Kalme Nähri elamute olemasolevate reo- ja joogivee süsteemide renoveerimine 2006 vallavalitsus Linna küla masuudihoidla likvideerimine 2004 vallavalitsus TURISM Matkaradadele viiva tee ja juurde kuuluva parkla rajamine Taageperas 2004 MTÜ Taagepera Külaselts Paruni kalmistu korrastamise jätkamine Taageperas 2004 MTÜ Taagepera Külaselts Ala terviseraja rajamine 2004 – 2005 vallavalitsus Teabetahvlite paigaldamine kõigisse küladesse 2004 vallavalitsus Helme lossivaremete valgustussüsteemi rajamine 2004 vallavalitsus Linna küla tervise- ja suusaraja taastamise võimaluste selgitamine 2004 – 2005 Ritsu sprodibaas vallavalitsus MTÜ Ritsu Külaselts Barclay de Tolly mausoleumi kõrvalhoone remont ja ümbritseva pargi heakorrastamine 2004- 2006 vallavalitsus Teemapargi rajamine Helme ja Põdrala valla ning Tõrva linna piirkonnas koostöös naaberomavalitsustega 2005-2006 vallavalitsus Wi-fi leviala rajamine Helme ja Põdrala valla ning Tõrva linna piirkonnas koostöös naaberomavalitsustega 2005-2006 vallavalitsus HARIDUS Ala Põhikoolis õpilaskodu laiendamiseks ruumide ehitamine 2003 kooli direktor ehitus- ja majandusnõunik Ala Põhikooli söökla renoveerimine 2003 kooli direktor ehitus- majandusnõunik Ritsu Lasteaed- Algkooli söökla remont 2003 kooli direktor ehitus- majandusnõunik Ritsu Lasteaed- Algkooli juures laste mänguväljaku sisustamine 2004 – 2005 kooli direktor vallavalitsus Ritsu Lasteaed- Algkooli remont (uste- akende vahetus) 2004- 2006 vallavalitsus Ala Põhikooli osaline remont (akende vahetus, fassaadi osaline remont, sisetööd) 2004- 2006 kooli direktor vallavalitsus KULTUUR Ala Põhikooli juures spordiväljaku ehituse lõpetamine 2003- 2004 kooli direktor Ala rahvamaja katuse remont 2004- 2005 vallavalitsus Tõrva linna algatuse toetamine jalgpallistaadioni rajamiseks 2003- 2006 vallavalitsus Raivo Sillaste Ritsu ujula ehitamise jätkamine 2004- 2006 vallavalitsus SOTSIAALHOOLEKANNE Valla sotsiaalkorterite rajamine Linna küla asulas ja Helme alevikus 2003- 2005 vallavalitsus Jõgeveste küla keskusehoone ehitamine 2004- 2005 vallavalitsus ELAMUMAJANDUS Karjatnurmes mitmekorterilise elamu katuse remont 2003 OÜ Helme Teenus ehitus- ja majandusnõunik Ala katlamaja remont 2003 OÜ Helme Teenus ehitus- ja majandusnõunik Linna külas asuva munitsipaalhoone soojussõlmede ehitamine 2003 ehitus- ja majandusnõunik |
