|
Asud selle punase täpi peal, kui Helme valda külastad.
Otsi Helme valla infoserverist. |
ALA PÕHIKOOLIS PEETI KIRJANIKU SÜNNIPÄEVA HELME ORJAKIVI HIIEPARGI SKULPTUURIPÄEVAD “Helme mõisast eemal maantee ääre sees seisab kivi kindel kraavi kalda ees…” Jakob Tamm Helme kalmistu taga, Kõrgemäe devoni liivakivi paljandil, Keisripalu oja kaldal mäenõlval, teeperve serval, asub pooleldi maasse vajunud arheoloogiamälestis, kahe lohuga ohvrikivi. Ohvrikivi asunud muinasajal Helme mägedes eestlaste pühas hiies. Ajaleht “Päevaleht” on kirjutanud 21.mail 1936, et ohvrikivi leiti 1658.a lossi hävitades, lossivärava müürist. Kui linnus 1658.a rootsi armee poolt õhku lasti, viinud üks lossis teeninud eestlasest sõdur kivi oma kodukohta Laose tallu Jõgevestes. Kuidas kivimürakas Keisripalu oja kaldapealsele sattus, seda enam ei teata. Muistend vestab: Helme mõisas käinud tööl vaeslaps, kelle vanemad õed-vennad katku koolnud. Vaeslapsel oli ainus tasu teol käidud töö eest kuivanud leivakannikas ja kuri sõna. Ühel külmal ja vihmasel õhtul tulnud orjalapsuke jälle jalgu järele vedades töölt. Peagi kadunud viimanegi jõuraas ihust. Märganud tee ääres kivi ja roninud sellele puhkama. Ohanud: “Ime, et sinagi, külm kivi, minu peale alastad, mulle istepaika pakkusid. Inimeste süda on rahnust kangem, kivist kalgim.” Lapse silmad vajunud igaveseks kinni. Hommikul tõstnud tööle ruttavad teoorjad väikese pambu kivi pealt maha ja avastanud kohkumusega, et kivil on magaja keha jäljed. Muistendit aluseks võttes lõi Helmemail rännanud ja kihelkonna kaunist looduseilu nautinud Jakob Tamm ballaadi “Orjakivi”. Sajandi jooksul on see korduvalt eesti koolilaste lugemike lehekülgedele pääsenud. Aastaid tagasi oli “Orjakivi” ümbrus ja Keisripalu oja kaldad lagedad. Oma mälestusteraamatus on kirjutanud EELK piiskop J.Kõpp kauni Keisrioja loodusest ja selle nõlval asuvast Helme kalmistust. Möödusid aastakümned ja kogu ümbrus kasvas võssa. Põhjus “Hrusˇtsˇovi” ajastul loomapidamise lõpetamine. Kui vanasti karjatati neil aladel kitsi ja lambaid, siis kitsed sõid ära lehtpuu taimekesed ja hoidsid maa-ala puhtana. Tänapäeval ei saa läbi ilma sae ja kirveta. Mäletan lapsepõlvest seda kaunist paika ja tekkis soov uuesti tuua see vaatamisväärsus rändajani. Kolm aastat tagasi sai puhastatud mäenõlvad võsast ja prahist, rajatud parkla, kultuseplats, pingid, puhastatud võsast ja umbrohust vana kalmistumüür. 2000.aastal sai muretsetud esimesed skulptuurid. Koostöös rahvusvahelise puuskulptuuride sümpoosiumi korraldaja Heiki Kongiga koostasime plaanid 2001.a juuliks. 21.-28. juulil oleks toimunud WORKSHOP 2001 Helme. Kahjuks pidime selle ürituse ära jätma, sest omavalitsused ei leidnud vajalikke rahalisi vahendeid. Workshopi eesmärgiks oli arendada puuskulptuuri traditsioone ja võimaldada loomingulisi ja professionaalseid kontakte eri maade puuskulptuurihuviliste skulptorite vahel. Kunstiline taotlus on luua abstraktseid või realistlikke vorme. Esimeseks skulptuuriks sai hiiepargis Endel Konsa valmistatud “Metsavaim”. järgmisena omandasime rahvusvahelisest workshop’ist osavõtja Juris Osise taiese “Vision 2” kauni neiu kuju, võtmas vastu pargi külastajaid. Ise sai valmistatud loodusskulptuur “Hobune”. Ajapikku on paigaldatud mitmeid kivist looduslikke skulptuure. Käesoleva aasta kevadel, täpsemalt aprillis, sai valmistatud hiiepargist trepp “Orjakivi” juurde. Pakud trepi valmistamiseks sai lõigatud Helme lossipargist. Saemehena oli abiks Elmar Vahtra, pakud veeretasid lossimägedest Helme-Tõrva maantee äärde valla poolt suunatud abitöölised. Suurt abi on osutanud valla sotsiaaltöötaja Ermiine Põldma, kes on organiseerinud abitööjõu ja transportinud neid kohale nii Karjatnurmest kui Alalt. Tänusõnu tahaks öelda ka OÜ-le Helme Teenus, kes vedas pakud kohale. Trepi kujundas ja teostas Vello Haas. Pärast treppide valmimist otsustasime Helme vallavanemaga, et peaks ikka proovima korraldada puuskulptuuri päevad. Sai mõeldud ja asutud tegutsema. 25.- 26. mail toimuvad puuskulptuuride valmistamise päevad Tõrva linna piiril, Kalmistu tn 13, valge paviljoni lähimas ümbruses ja samuti hiiepargis. Paviljoni esisel muruplatsil on välja pandud Olustverest pärit skulptorite Lii ja Raul Tederi tööde näitus. Nemad valmistavad skulptuuripäevadel Helme lossi võtmehoidja “Anne” skulptuuri ja Jaan Pommeri jutustuse “Tiksteoru munk ja Tussitalu nõiatütar” tegelase “Läti Janka” kuju. Rahaliste vahendite nappuse tõttu ei ole võimalik osalejaid kutsuda kaugemalt, osalema on lubanud tulla Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Valev Elerand, kiviraidur Enn Niittee raiub kivisse hiiepargi sümboli, tema naisevend Valdek Vene on osav hauakividele portreede valmistaja, seekord proovib ta kätt puidu voolimisel. Oma kätt proovivad ka Rein Park ja Vello Haas, loodusliku skulptuuri vormiga. Tulge ja nautige Helme kihelkonna vaatamisväärsusi, külastage Helme koduloomuuseumi, ajaloolist Helme kalmistut, “Orjakivi”. Puhake jalgu hiiepargis ja kui aega ja tahtmist üle jääb vaadake skulptuuride näitust ja valmistamist. Skulptuuripäevade lõpetamine toimub hiiepargis pühapäeval kell 18. Üritust sponsoreerivad Helme vallavalitsus ja Velle Haas, AS Bau, AS Tettara, Valgamaa Kutseõppekeskus, AS Tõrva Elekter, Tõrva misjonimaja, restoran Goodewind, Rein Park, Elmar Vahtra. Tuhat tänu tööhõiveameti poolt abiks suunatud inimestele, kes on aidanud korrastada hiieparki. Tänusõnad tahaks öelda ka Eduard Nigolile. Vello Haas |
