|
Asud selle punase täpi peal, kui Helme valda külastad.
Otsi Helme valla infoserverist. |
BARCLAY de TOLLY MAUSOLEUM HELME KALMISTU Helme kalmistu asutati 1794.aastal. Tema suuruseks oli esialgu 18 riia vakamaad (6ha). Hiljem liitus Helme luteri koguduse kalmistuga paremal pool naabruses krundi saanud Tõrva Apostliku Õigeusu koguduse surnuaed. Veel lisandus 1940.aastal pühitsetud osa. Ka tänapäeval on Helme kalmistu oma kaheksa hektariga üks suuremaid Eestis. Helme kalmistul seisev raudkivist ja puust torniga kabel on ehitatud 1916.aastal. Novembris 1998 pühitseti sisse kabeli uued vitraažaknad. Akende autor on Eestimaa üks tunnustatumaid vitraažikunstnikke Dolores Hoffmann. Kabeli tagant mõnikümmend sammu otse edasi minnes ja siis natukene paremale hoides leiab uudistaja massiivsed kivitahvlid ning suured ristid saksakeelsete kirjadega. Keegi Freitag von Lringhoven suri aastal 1812, Gorelus-Adolph Freitag von Loringhowen suri aastal 1823. Freitag von Loringhowenid olid Patküla mõisa omanikud. Nicolae Alexander Samson von Himmelstierna, Hummuli mõisniku hauaplats ja tema poja Robert Samson von Himmelstierna hauaplats. Leebiku mõisniku Theophil Schwatzi hauaplats. Holdre mõisniku Ernst Wilhelm Schwartzi (1809-1890) hauaplatsile on maetud veel abikaasa Helene (1822-1887), kes oli kuulsa Sõnni Matsi või Mats Erdelli kolmas tütar. Kalmistul on veel Kärstna mõisniku Straussi hauaplats. Eesti kuulsaimate kujurite töid on Helme kalmistul kaks. Üks on Jaan Koorti Bergmannide pere kivist öökull, teine on professor Voldemar Melliku Saaremaa dolomiidist hauamärk Lootoseõis linakaupmehele Johann Siilakule (1871-1920), paigaldatud kalmistule venna poolt 1923.aastal. |
