|
Asud selle punase täpi peal, kui Helme valda külastad.
Otsi Helme valla infoserverist. |
ALA PÄEVAKESKUS RITSU LASTEAED-ALGKOOL asukohaga Linna külas tel 76 79 235, 76 79 239 e-post: ritsulak@hot.ee juhataja Ülle Taal HINDAMISJUHEND Kinnitatud: juhataja 21.10.2005 käskkirjaga nr 3-0 ÜLDSÄTTED 1. Hindamise alused 1.1 Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud Ritsu Lasteaed-Algkooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest. 1.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest. 1.3 Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus ) sätestatakse käesolevas korralduses. 1.4 Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, siis arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi. 2. Hindamise eesmärk 2.1 Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: 1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; 2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. 2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: 1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; 2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 3. Hindamisest teavitamine 3.1 Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis. Õpilasele pandud hindeid ja antud hinnanguid kajastatakse õpilaspäevikus, klassipäevikus ja hinnetelehel. Veerandi-, poolaasta- ja aastahinded märgitakse klassipäevikusse ning –tunnistusele, aastahindeid õpilasraamatusse. 3.2 Hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval koduleheküljel, selle puudumisel Helme valla koduleheküljel. 3.3 Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE 4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus 4.1 Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. 4.2 Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. 4.3 Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 4.4 Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis. Sõnalise hindamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega. 4.5 Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. 4.6 Õpilane, kes täitis suulise vastuse, kirjaliku või praktilise töö hindele “puudulik” või “nõrk”, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Vähemalt “rahuldav” hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga “puuduliku” või “nõrga” hinde järele. 4.7 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”. 5. Hinded viiepallisüsteemis 5.1 Hindega “5” (“väga hea”) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “5”, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 5.2 Hindega “4” (“hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “4”, kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 5.3 Hindega “3” (“rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “3”, kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 5.4 Hindega “2” (“puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “2”, kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 5.5 Hindega “1” (“nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “1”, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 6. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted 6.1 Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, poolaasta- ning aastahinne. 6.2 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 7. Kokkuvõttev hindamine 1.–2. kooliastmel 7.1 1.–2. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega. 7.2 Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. 7.3 Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi (poolaasta) jooksul saadud hinnete alusel. 7.4 Õpilasele, kelle veerandihinne on “puudulik” või “nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. 7.5 Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”. 7.6 Kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõuded, kasutatakse hindamisel veerandi- ja aastahinde asemel hinnangut “arvestatud” ning “mittearvestatud”. Numbriline aastahinne pannakse välja vähemalt kahe veerandihinde alusel. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE 8. Käitumise ja hoolsuse hindamine 8.1 Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul. 8.2 1.–2. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust. 8.3 Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 8.4 Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” ja “mitterahuldav”. 8.5 Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni. 8.6 Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt. 8.7 Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt. 8.8 Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult. HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE 9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine 9.1 Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. 9.2 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE 10. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine 10.1 Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendav õppetöö toimub 5 – 10 õppepäeva õppenõukogu otsusega määratud ajal. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. 10.2 Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. 10.3 1.–2. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk”. 10.4 1.–2. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. 10.5 Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi. 11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine 11.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu. 11.2 1.–2. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. 11.3 Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. |
