Helme ja Tõrva on Valgamaa keskosa kaks naaberpaika, mille ajalugu on tihedalt seotud. Siin on lühike ülevaade Helme mõisast ja Tõrva linna kujunemisest.
Helme mõis
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval kuulub see Valga maakonna Tõrva valla koosseisu. Keskajal asus enam-vähem mõisa kohal Helme ordulinnus. Pärast Liivi sõda oli mõis Poola riigimõis ning Rootsi ajal kuulus see Liivimaa aadlilipkonna ooberstile Wolf Heinrich von Anrepile. Hiljem kuulus mõis Rennenkampffidele, Transehedele ja von Strykidele.
Tõrva linn
Tõrva asub Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, Valgast umbes 30 kilomeetrit põhja pool. 20. sajandi alguses oli Tõrva Helme ja Patküla valla keskus ning valdade piir kulges mööda Õhne jõge. 1921. aastal eraldati Tõrva alev kummastki vallast ja 2. juulil 1926 sai Tõrvast linn. 2017. aasta haldusreformi järel on Tõrva vallasisene linn ja Tõrva valla keskus.
Nime päritolu
Tõrva nime päritolu ei ole selge. See võib viidata endisaegsele tõrvapõletamisele või olla tuletatud 19. sajandi alguses Patküla mõisa alal esinenud perekonnanimest Törwas.
Külastajale
Helme ordulinnuse varemed, Helme koopad ja Helme mõis on lähestikku, nii et neid on mugav külastada ühe päevaga ning lõpetada retk Tõrvas Õhne jõe ääres.
