Helme ordulinnuse varemed Valgamaal on üks Lõuna-Eesti põnevamaid ajaloopaiku. Keskaegse kindluse jäänused, sügavad vallikraavid ja lähedal asuvad liivakivikoopad teevad sellest hea sihtkoha nii ajaloohuvilistele kui ka peredele.
Linnuse ajalugu
Eesti Entsüklopeedia järgi rajati Helme ordulinnus arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel endisele linnamäele. Linnus asus looduslikul neemikul, mida eraldasid kaks vallikraavi. Linnust ümbritses korrapäratu kujuga maakividest ringmüür, mille vastu olid ehitatud peamiselt majandushooned. Pearuumid paiknesid kaguosas.
Eriline oli sissepääs: kindlustatud väravatõke asus eraldi künkal, kust linnusesse pääses üle vallikraavi mööda kivisilda. Entsüklopeedia sõnul on see Eesti linnuste seas erandlik. Alates 1658. aastast on linnus varemetes.
Helme koopad
Linnusevaremete lähedal on Helme koopad, mida rahvasuus kutsutakse ka Põrguks. Keskkonnaregistri andmetel on koopad riikliku kaitse all. Koobastes liikudes ära kahjusta liivakiviseinu, sest need on haprad.
Uued arheoloogilised leiud
Helme kirikumõisa lähedal tehtud proovikaevamistel leiti keskaegse kivikabeli jäänused ja selle all varasem puust pühamu, kust saadi 13.–14. sajandi ohvrimünte. Leiud näitavad, et paik oli oluline juba enne kivihoonete rajamist.
Nõuanded külastajale
- Varemed ja vallid on vabalt külastatavad, kuid nõlvad on järsud: hoia lapsed silma all ja kanna mugavaid jalanõusid.
- Ära roni müüridele ega võta kaasa kive, sest tegemist on kultuuripärandiga.
- Ühenda külastus teiste Helme ja Tõrva ümbruse vaatamisväärsustega, näiteks Helme mõisaga.
